Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT-analüüs

Eesti infoühiskonna arengukava aastani 2030 SWOT-analüüs

Tugevused:

• Interneti- ja nutitelefonide suur levik: Eestis on üks maailma parimaid Interneti-ühendusi, nutitelefonide levik on 99%. See loob tugeva aluse infoühiskonna arenguks.
• E-valitsuse edu: Eesti on tuntud oma eduka e-valitsuse süsteemi poolest, mis pakub kodanikele mugavat ja tõhusat juurdepääsu riigiteenustele.
• Küberturvalisus: Eestis on tugev küberturvalisus, mis on digiajastul eriti oluline.
• Haridus- ja teadussüsteem: Eesti haridus- ja teadussüsteem on uuenduslik ja toetab digisfääri arengut.
• Erinevate huvigruppide kaasamine: Arengukava väljatöötamisse kaasati lai valik sidusrühmi, tagades laialdase toetuse ja võttes arvesse erinevaid huve.

Nõrkused:

• Digitaalne lõhe on olemas: vaatamata Interneti ja nutitelefonide laialdasele kasutuselevõtule on endiselt inimesi, kes ei kasuta digiteenuseid või kellel puuduvad selleks vajalikud oskused.
• Andmete kättesaadavus ja jagamine: Andmete kättesaadavus ja jagamine on sektoriti piiratud, takistades innovatsiooni ja uute teenuste arendamist.
• Tööjõupuudus: Eesti majanduses napib digioskustega tööjõudu, mis takistab infoühiskonna edasist arengut.
• Küberrünnakute oht: e-valitsuse ja digiteenuste laialdane kasutamine muudab Eesti küberrünnakute suhtes haavatavaks.

Võimalused:

• Tehisintellekti ja masinõppe kasutamine: tehisintellekti ja masinõppe kasutamine avalikus ja erasektoris avab uusi võimalusi teenuste täiustamiseks ja tõhususe suurendamiseks.
• Andmepõhise poliitika ja otsuste tegemise edendamine: Andmete kättesaadavuse ja jagamise suurendamine loob aluse andmepõhisele poliitikale ja otsuste tegemisele, mis on tõhusam ja vastab paremini ühiskonna vajadustele.
• Uute digiteenuste ja ärimudelite arendamine: Digiteenuste ja ärimudelite innovatsioon loob uusi võimalusi majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks.
• Rahvusvahelise koostöö edendamine: Rahvusvaheline koostöö annab uusi teadmisi ja kogemusi infoühiskonna arendamiseks.

Ohud:

• Küberrünnakute ja desinformatsiooni levik: Küberrünnakute ja desinformatsiooni levik ohustab infoühiskonna stabiilsust ja usaldusväärsust.
• Kiiresti muutuvad tehnilised standardid ja eeskirjad: Tehnoloogia kiire areng nõuab tehniliste standardite ja eeskirjade pidevat kohandamist, mis võib olla keeruline ja aeganõudev.
• Ebavõrdsuse süvendamine: digitaalsete lõhede suurenemine ja ebavõrdne juurdepääs digiteenustele põhjustavad ühiskonnas ebavõrdsust.
• Ohud andmete privaatsusele ja turvalisusele: andmete kasvav maht ja kättesaadavus loob uusi privaatsuse ja turvalisusega seotud riske.

Järeldus:

Eesti infoühiskonna arengukava aastani 2030 on ambitsioonikas ja annab hea aluse infoühiskonna edasiseks arenguks. Edu saavutamiseks on oluline arvestada nii tugevuste ja võimalustega kui ka nõrkuste ja ohtudega.

Allikad:

https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030